saatsime k. lennujaama. pikka juttu polnud. tegime tola ja jätsime ta sinna. sellest hetkest on möödas juba viis tundi. nüüdseks on ta  vene föderatsiooni mure. ta on keset talupojakultuuri, ning mul pole põhjust muretsemiseks ega igatsemiseks. sest k. on osa kaosest. k. on igati loogiline ja mõistetav, nimelt tema seaduspärasus seisneb selles, et seal pole seaduspärasust. vähemalt mitte sellist seaduspärasust nagu koolis õpetatakse. ning oh rõõmu, ta on võtnud enda ning minnud, sest "see tundus õige" ja "see on üks unistustest". ainus, mida nüüd teha, ning öeldes seda nii lihtsustatult kui võimalik, on olla ilus. jep.