kahtlused

Olgu süüdi kas nõrk minatunnetus või midagi muud, on mul aina rohkem neid hetki, kus ma tunnen, et jumala teenimine südamest / kogu hingest / terve kehaga on ainus võimalus leida ennast ja saada paremaks. Iseasi, millist jumalat teenida.

mehelikud õpetused

Ja jälle tuleb surm teemaks, kui ma vanavanemaid külastan. Ainult et nüüd on see muutunud kraadi võrra tõsisemaks. Memm on aastaid rääkinud, et ei tea, kas kevadet näeb. Aga kui taat ütleb, et keha vannub alla ja varsti tuleb minna, siis ei teagi mida öelda.

See oli kahe mehe vaheline hetk. Just kui pomisedes ütles: "Ole tubli! Ja ära alla vannu!" Sel hetkel nägin ma ta silmades pisaraid, aga need olid pisarad, mis jäid silmadesse. Neil polnudki kavas laskuda põskedele.

Ja see selge hetk, kui ta räägib oma noorusest, et kui oli jälle vaja kirjutada mõni kiri vanematele, siis oli alati hästi. Kunagi polnud probleeme. Ma sain aru, et ka meil peab nii olema - pealt näha murevaba elu. Jah, tuleb alati olla elujõuline. Võtta seda, mida vaja. Teostada end, unustamata teisi. Ja nii edasi.

Minus puudub lohutaja. Või õigemini, mida üldse öelda selliste juttude peale? Kuhu kiiret? Ainuke, mida ma teha saan, on olla olemas. Aidata nii palju kui võimalik. Sest abi on olnud ju alati vastastikune.

täna vähe, homme palju

"Elu koosneb valikutest," ütles matemaatikaõppejõud, kui kursuselt olid alla poolte kohal, ja tõestamaks valikute tähtsust, said kohalolijad kursuse arvestatud. Eile, kui ma ülikooli juurest trollipeatuse juurde jalutasin, mõtlesin, et tõesti, valikud missugused: mu laulu valik ja idee olid üsna kehvad, seepärast kahtlesin sügavalt, kas minna; samas, mul oli suur soov näha teiste esitusi. Jälle, vähe inimesi kohal ja üllatus-üllatus - eksam võimalik koheselt sooritada. Ja ma sain läbi. Säästsin hulga närveerimisrakukesi. Aga häbi oli ka. Sest ma valisin küll minemise, aga endast kõike ma ei andnud. Tahtsin hoopis laulda "Tuhat tänu", aga ma mõtlesin, et selle eest saab hea hinde, harjutslauluks kõlbab mõni loomalaul.

 Samas, kui ma kehalises tireleid sooritan ja tiritammega hakkama ei saa, tunnen ma õppejõu poolset halvakspanu, et ma ei suuda sooritada kõiki elemente. Aga ma ei lähe ütlema, et ka nende väheste elementide soorituse taga on suur tahe saada paremaks, et see on olnud minu otsus suurendada oma kehalist võimekust ja mu kere on kukkumisest valus. Sest elu koosneb valikutest. 

hele tulevik

Nii palju loomariike. Nii palju erinevaid tunnuseid. Nii palju erinvaid kohastumusi. Loomulikult on naljakas keset loengut arutleda, kas matemaatikaõpikus olev loom on ainuõõsne või mõni amööb. Kõnnin rannas, näitan eemale ja ütlen: "Näed, haneliste seltsi esindaja!" Täna, kui hästi läheb, on see kõik möödanik. Loomade asemel tulevad eetilised probleemid, kehaline aktiivsus ja selle suurendamine, kuulamis- ja rääkimisülesanded ning loomulikult taimede salaelu. On mida oodata.

küll näeb

Imelik. Üks tulevane klassiõpetaja rääkides kogemusest, rõhutas alati negatiivse kogemuse olemasolu. Jäi selline mulje, et kui sind tababab negatiivne kogemus, oleks inimene justkui terveks eluks halvatud. Et jumal hoidku negatiivse kogemuse eest. Koosnegu elu vaid heast! 

Ja kui meil oli kirjanduslik kohus ning kuuludes vandemeeste hulka, ei tahtnud ma kuidagi nõustada mõistmaks süüdi kedagi, kes on teinud midagi seepärast, et ta on elus kahelnud. Seal ei kehtinud lause 'aeg annab aru', vaid muudkui saada ravile - küll seal aidatakse. Positiivne.