Mind tabas täna räme ninaverejooks, kui ma parajasti ülikooli wc-s käsi kuivatasin. Nii 10 minutit maadlesin sellega, jõudsin juba uuesti loengusse minna, kui see uuesti algas. Läksin siis tagasi end verest puhastama, kui minu kõrval kraanikausi äärde astus üks õppejõud, kes küsis, kas kõik on korras. Vaevalt suutsin jah öelda, kui tema reaktsioon oli: "Kas tõesti?  Või äkki on sul juba silmus poomiseks valmis?"