seal olid väikesed tüdrukud, kes olid valmis maksma 1.40 ühe coca-cola pudeli eest, et tulla poolteist tundi hiljem tagasi ja osta veel üks 1.40 eurot maksev coca-cola pudel. ma olin valmis tegema kõik, et nad naudiksid selle joogi joomist, kuigi ma teadsin, et ma ise ei jooks üldjuhul cocat - aga nende viletsus (kannatus) on meie leib. ja eriti suur leib, kui terve õhtu tulu sõltub sellest, kui palju on inimesed valmis maksma, et põgeneda hetkeks ja tajuma illusiooni, et kõik on hästi; ning pole paremat kohta sellise illusiooni jaoks kui koolikokkutulek.

mul ei ole varem olnud sellise peo kogemust (aga fiesta ongi täis üllatusi), sellist rolli. võib öelda, et ma kohtasin peol kolme liiki kogemust.

1. minu kogemus. see pidu oli hea näide sellest, mis on valesti. kui ollakse valmis ostma 4 cl viina 1.80 euro eest samal ajal öeldes, et "pane topelt. äh, kalla veel. ja veel" või ostma 20 eurost viinapudelit, siis see on ju ilmselge ressursside raiskamine. ollakse valmis maksma üle ja üle ja üle. samas, inimesed olid toredad. isa veel ütles, et kui inimene on juba liiga palju joonud, siis ära müü. minu nägemus piiridest lubas müüa kõigile. isa nägemus rahast lubas müüa kõigile. 
2. peoliste kogemus. mulle on alati tundunud, et mu kodulinnas väärtustati ainult üht liiki kogemust - joomiskogemust. mida rohkem sa jõid, seda rohkem sa kogesid; mida rohkem sa kogesid, seda rohkem sa elasid. seal oli samasugune elufilosoofia. ja raske on vastu väita, et see pole kogemus, kui inimene ärkab hommikul pohmakaga (heal juhul kodus), rahakotist kadunud 40 eurot.
3. laste kogemus. just lugesin artiklit ühtsest virumaast, aga seal räägiti lääne-ja ida-virumaa erinevustest. mul on näiteks raske mõista selle küla (?) kultuuri, kes joomingule minnes võtavad lapsed kaasa. proovi siis räägita ühtsest lääne-virumaast, kui meie koolikokkutulekul sellist nalja ma ei näinud. laps siis proovigu säilitada oma positiivset maailmavaadet, kui tema ümber kakerdavad täiskasvanud, kes on valmis kulutama kõik oma raha alkoholile, et oleks hea olla.

ja maailmavaateline tõde on: kui inimene suudab kohaneda vastavalt nõudlusele, on ta edukas (isegi kui talle ei pruugi meeldida see meetod raha teenimiseks). samas, minu jaoks ainuke võimalus kohanemiseks on kasutada idamaade filosoofiat/religiooni. isagi rääkis, et üks klienditeenindaja olevat rääkinud, et "kui te kohtate ebameeldivat klienti, kes solvab teid, siis imestage. oh, milline inimene!" see on ju taoism! või nagu zen-budismis üks olulisi asju on unustamine: kõik ebavajalik visatakse peast välja, ei kanta ebavajalikke koormaid endaga kaasas, et inimene ei oleks mineviku sündmustes kinni. aga jah, nii on vähemalt ilus mõelda.